6.nädal vol.2. Aasta ärasaatmine ja kultuursem pool
Päris palju võlgu jäänud juttudega.
Pidime vahepeal asju ümber mängima, majutusi muutma, tühistama jne mõneks ajaks. Väike sasipundar oli eri põhjustel, kes teavad, need teavad, a nüüd saame tavajoonele tagasi.
Igatahes meie ca 2 nädalat möödusid/mööduvad veel nii, et alates 28.dets ca nädal Chalongi kandis, siis 4 päevaks Phuketi (pea)linna ja siis korraks veel tagasi Chalongi. Ning siis liigume hoopis saare läänekaldale tagasi, aga natuke ülespoole hoopis uudistama.
Alustame Chalongi ajast ja vaatame, mida korda sai aetud ja nähtud selle nädalaga:)
Asub see Phuketi saare idakaldal (alumise poole suunas) ja rannaelu sel moel ei ole, randa saamiseks tuleb korralik retk ette võtta (mitte jala). St rannajoon ju on ja petlikult promotakse ikka, et "lähim rand xx km kaugusel, aga see ei vasta enamasti tõele, sest see rand pole ujumiseks, tegu võib olla sadamaga või teevad tõusud-mõõnad oma töö terve päeva jooksul nii, et ujumismomenti keeruline leida jne.
Aga see-eest on piirkond tuntud peatumispaigana mujale rändamiseks, siin on kõvasti rahulikum, ei ole nii turistikeskne, kohalik elu seguneb muu eluga, rohkem võibolla suuremaid kvaliteetpoode (rahvusvahelised toidupoed, tehnika/muu kaubandus), mitmed atraktsioonid/vaatamisväärsused jäävad siia lähiümbrusesse jne. Muidugi ei puudu tavalised suveniiripoed jm turistide meelitamiseks, aga seda on vähem minu arvates. Alguses ei saanud siinsele rütmile hästi pihta, kõik tundus nii kauge ja tüütu, aga natuke rohkem vaatlemist, ringi käimist muutis arvamust. Täitsa meeldib siinkandis, kohe täitsa tore. Teistmoodi. See on ka Phuketi (pea)linna läheduses, kus armastatakse shopata (peenem kraam), nauditakse muuseume, kohvikuid. Kuid sellest varsti täpsemalt.
Mõned päevad enne aastavahetust (ja peale sedagi) jõudsimegi kiirelt ümbruskonnaga tutvuda ja mõnusalt sisse elada.
Külastasime Friendship beachi, kuhu mõõna vaatamiseks läksime, oli sürr vaadata merd, mida ei ole - ainult kivid, liiva ja muda, kohati madalad veesilmad, nii kaugele kui silm ulatub (vt all ka pilti).
Mitmeid kordi sai väisatud ka Chalongi templit meie lähedal (Wat Chaithararam) - kõige tähtsam Phuketi budistlik tempel (eelmises blogis vist mainisin juba). See ala on tõeliselt ilus - rohelise aiaosaga, erinevad templid erineva suurusega kaunistamas kõike seda, müüakse nänni (riideid ja pudi, hiina kinkekorve ja nänne, kanavardaid ja suhkruroo jooki jne), külastavad nii kohalikud kui ka turistid. Annetuse eest saad soetada endale samuti lootoselille või lillekimbu, mille omakorda annetad templis tänulikkuse märgina, saab põletada viirukeid (kui oled nö tuleasemel oma pundi viirukeid põlema saanud, võid viia need marmorist tahutud suurde liivaga täidetud nõusse, püstisesse asendisse), saab põletada küünlaid - kõike seda näitamaks oma tänulikkust. Templialal oli hiiglaslik mesitaru meenutav ahi, kus ootamatu hirmkõva paugutamisega kurje vaime eemale peletati. Selleks sai osta väga suure karbiga pauguteid ja ahjumees siis viskas need ahju, tegi enne sinust pilti ahju taustal ja veendus, et kõik kuri saab eemale aetud ja puhastatud 😃 Seda võimalust kasutati vägagi tihti. Ei puudunud 3 elevandi kujud ja kujutised, võimsad seinamaalingud, budha kujud, metsikud orhideed, mis kasvasid otse puu küljes kobaratena. Vaatamata inimhulgale oli seal ikkagi kuidagi rahulik ja omas mullis.
Chalongi kai/sadam on ka saare 1 peamistest laevaliikluse sadamatest (neid on saarel mitu), siit saab minna erinevatele saartele, tehakse päevatrippe jne. Rannaäärel on mitmed baarid, ka peenemad restoranid ägeda vaatega kaile, sildadele, longboat´idele (pikad puupaadid). Kahju ainult, et ujuda ei saa 🙄 Siin oli ka kõige kummalisem wc, mida näinud. Ühel õhtul vaiksemas tänavaotsas baaris kiirelt einestades olin näoga ise tualettide poole ja meeste ukse ees olid ainult lehvivad ribad, pott läbi kumamas. Võibolla ajutiselt uks oli katki vms, aga tempel mällu igaveseks ikka:) Üks härrasmees mind šokeerima ei hakanud ja käis naiste tualetis, kena temast, hehee. (vt all ka pilti)
Nagu ikka, leidus ka siin tee ääres erinevaid toidukärusid ja toidupakkujaid. Igaühel kas oma mootorratta külgkorvi asemele katusega käruke ehitatud või lihtsalt mõned lauad püsti pandud. Menüüd on alati suht pikad, kas ja kuidas nad toorainega majandada viitsivad või ära tasub, ei tea. Muidugi paljud toidud on sama põhjaga, aga eri lisanditega. Kuid ka neid oli siin vähem, kui klassikalises rannapromenaadi turistikas muidugi.
Mõni tädi müüs nt pudelis jooke (soojas seisid coca-cola, jäätee vms, sai klaasiga osta, jää muidugi kenasti topsis kaasas), mingeid valmispakituid tundmatuid suupisteid või pontšikuid.
Suhkruroo joogi proovisime ära, kahjuks nad seletada ei osanud inglise keeles, et kuidas seda juua või milleks täpselt kasutada. Kõrs pandi pudelisse ja nii oli. Suhkruvesi:) Raudselt tuli seda millegagi koos juua või lahjendada või kuhugi vajadusel lisada, aga no meil jäi niisama testimiseks. Kõrval mingid noored vist segasid alkoga:)
Aga mis toimus vana-aastaõhtul, onju. See oli lihtsakoeline, oodatud suuri pidustusi ei näinud/ei sattunud peale, need kõik jäid Phuketi saare läänekaldale vist, seal kus popid rannad ja peatumised 😃 Meid ei seganud see.
31.dets hommikul võtsime ette pikema retke saare alla, täiesti lõunasse, Nai Harni randa (tee sinna läbi Rawai piirkonna ja sadama/ilusa rannapromenaadi ala). Väga meeldis! Mõnusas lahesopis helesinises vees eemal purjakaid, jahte vaadates polnud elul nagu häda:) Ranna kaugemas nurgas tekkis meile lemmik koht (käisime seal veel ka teistel päevadel) - seal oli mäekülje all privaatsem osa, kivimühkude vahel sai varjus olla, ägedad palmipuud kivide taga (mingid palmilised need igatahes olid) moodustasid rohelise seina, jõesäng lookles merre (seal sai samuti madalal liiva sees lasta end tugeval veevoolul natuke kaasa kanda, Miina liugles vapralt päris pikalt kaasa), ühesõnaga et mitte liiga luuleliseks siin kiskuda, siis sellega lõpetame:) Eks seal nurgas oli teisi inimesi ka (piisavalt suur ala), aga siiski vähem, kui tavarannaosas. Lõunaks koju, sööma, Miina magama panna ja nii see pool päeva läbi saigi. Ununes, et Gaius lippas veel Miina une ajal tutvuma läheduses rummikojaga (rum destillery muidugi), seal toodeti kohalikku rummi ja gini, rahvast olevat palju olnud ja kokteilid põnevad ja kallid (tavahinnaga võrreldes), sai muidugi osta erinevaid degusteerimispakette jne. Kena aastalõpu päev iseendale on iga mehe vajadus.
Ca 17 hakkasime me kõik lõpuks peoks valmistuma:) Meie lootused lähedal kuskil ikka mingi aktiivsem peomeeleolus resto/baar leida, luhtusid. Kallid peopaketid paaris kohas algasid õhtul hiljem alles. Ka kõrvalolev tempel oli vaikne, kuigi paar päeva oli seal ilge autode voor ja pandi müügitelke üles (mõtlesime, et aastavahetuseks), aga kahjuks ei. See kõik oli muu jaoks. Kiirelt rolleri selga ja suund Chalongi kai/sadama alale, et seal äkki veab. Tavapärane elu käis, erimenüüsid, jooke või melu veel polnud kell 19 😃 Sõime siis toredasti õhtust, jõime veini. Liikusime edasi täiesti rannajoonele sadamas, seal sattus ette heas meeleolus baar:) Tulekesed põlesid, rahvas sumises, väike kohake, laine loksus kohe kõrval, võeti vastu soojalt ja südamega (baaridaam oli vahelduseks korraliku inglise keelega ja ise ka nats svipsis kui tohib öelda, hehee). Lauale toodi complimentary kohe ribid ja vorstid 😃 Kokteilid olid head. Baaridaam käis lobisemas siin ja seal. Saksa onud nautisid punase veini kõrvale kerget seljasilitamist baaridaamile. Teises lauas (vist hollandlased) oli lauale pandud hiigelsuur päts saia ja vorsti, seda siis manustati jookide kõrvale. Selles kummalises kombos oli mõnusat chilli ja sürri melu, nautisime kõike mõnda aega ja siis pidime oma rolleri seljas koju naasma, et seal vaadata lebotoolis natuke aega enneaegseid üksikuid ilutulestiku võlusid (suvaajal paugutajad). Ja nii need vanurid koos lapsega enne õiget värki magasidki juba:) Korraks tõusime 00.00 head uut aastat soovimiseks ja sinna see pidu meist maha jäigi 🤘
Eh, tuli meelde, et kõige kõvema peo siiski leidsime, otse kodu juurest! Naabruses (noh 30m) elas 1 pere, ei saanudki aru, mis äri nad pidasid või ei pidanud, aga varjualuse moodi hütike seal oli tee ääres (kuskil tagapool vist ka elumaja), üks laud ja toolid ka, muu meenutas poolikut "koristan ja sorteerin asju just eri hunnikutes", aga silt "Thai food" rippus üleval, võibolla lihtsalt leitud silt, aga võibolla oli see söögikoht 😃 Perega alati seal varjus istusid, lapsed nutitelefonis, vanaema lehvitas alati meile, ükskord oli ise toidukuller sealt toitu peale võtmas, vot siis. Nemad olid varakult 31.dets peomeeleolus, tulekesed vilkusid, eelteismelisel oli käes karaoke mikrofon (jõulukink?) ja see laulis kõlava häälega lugusid, mingi muu muss oli neil ka veel taustaks. Õhtul, kui me tee juba voodisse viis, oli seal kõik täies hoos !👌
Kena kant seega kokkuvõttes - lähedal oli park, isegi välijõusaal, saime süüa põnevaid roogi (toitudest tuleb üldse eraldi vist kirjutada 😃), ujuda, külastada põnevat keskust, jalutada, rollerdada igatpidi, olla tänulik templis, näha mõõna (tõusuperioodi kahjuks mitte) ja Gaius oma kaugtööd teha. Luksust saada muud toitu peale tai toidu, meie läheduses ei olnud (ok, pizzat saab kui vaja), kokteilibaare igal nurgal ka mitte (alkohol kahjustab tervist!), hõikuvad massaažitädid samuti puudusid, aga see-eest oli kõike muud rohkem ja piisavaltki.
1.-2. meie väike rannabaar aastavahetusel 3. naaberpere peoettevalmistused 4. Nai Harn rand
5.-6. tempel 7. viirukite ala 8. tulease
9. "mesitaru" paugutajatele 10. Chalong sadam 11. uks meeste wc-sse:) 12. suhkruroo jook
13. Gaius tervitab! 14.-15. mõõn
Pidime vahepeal asju ümber mängima, majutusi muutma, tühistama jne mõneks ajaks. Väike sasipundar oli eri põhjustel, kes teavad, need teavad, a nüüd saame tavajoonele tagasi.
Igatahes meie ca 2 nädalat möödusid/mööduvad veel nii, et alates 28.dets ca nädal Chalongi kandis, siis 4 päevaks Phuketi (pea)linna ja siis korraks veel tagasi Chalongi. Ning siis liigume hoopis saare läänekaldale tagasi, aga natuke ülespoole hoopis uudistama.
Alustame Chalongi ajast ja vaatame, mida korda sai aetud ja nähtud selle nädalaga:)
Asub see Phuketi saare idakaldal (alumise poole suunas) ja rannaelu sel moel ei ole, randa saamiseks tuleb korralik retk ette võtta (mitte jala). St rannajoon ju on ja petlikult promotakse ikka, et "lähim rand xx km kaugusel, aga see ei vasta enamasti tõele, sest see rand pole ujumiseks, tegu võib olla sadamaga või teevad tõusud-mõõnad oma töö terve päeva jooksul nii, et ujumismomenti keeruline leida jne.
Aga see-eest on piirkond tuntud peatumispaigana mujale rändamiseks, siin on kõvasti rahulikum, ei ole nii turistikeskne, kohalik elu seguneb muu eluga, rohkem võibolla suuremaid kvaliteetpoode (rahvusvahelised toidupoed, tehnika/muu kaubandus), mitmed atraktsioonid/vaatamisväärsused jäävad siia lähiümbrusesse jne. Muidugi ei puudu tavalised suveniiripoed jm turistide meelitamiseks, aga seda on vähem minu arvates. Alguses ei saanud siinsele rütmile hästi pihta, kõik tundus nii kauge ja tüütu, aga natuke rohkem vaatlemist, ringi käimist muutis arvamust. Täitsa meeldib siinkandis, kohe täitsa tore. Teistmoodi. See on ka Phuketi (pea)linna läheduses, kus armastatakse shopata (peenem kraam), nauditakse muuseume, kohvikuid. Kuid sellest varsti täpsemalt.
Mõned päevad enne aastavahetust (ja peale sedagi) jõudsimegi kiirelt ümbruskonnaga tutvuda ja mõnusalt sisse elada.
Külastasime Friendship beachi, kuhu mõõna vaatamiseks läksime, oli sürr vaadata merd, mida ei ole - ainult kivid, liiva ja muda, kohati madalad veesilmad, nii kaugele kui silm ulatub (vt all ka pilti).
Mitmeid kordi sai väisatud ka Chalongi templit meie lähedal (Wat Chaithararam) - kõige tähtsam Phuketi budistlik tempel (eelmises blogis vist mainisin juba). See ala on tõeliselt ilus - rohelise aiaosaga, erinevad templid erineva suurusega kaunistamas kõike seda, müüakse nänni (riideid ja pudi, hiina kinkekorve ja nänne, kanavardaid ja suhkruroo jooki jne), külastavad nii kohalikud kui ka turistid. Annetuse eest saad soetada endale samuti lootoselille või lillekimbu, mille omakorda annetad templis tänulikkuse märgina, saab põletada viirukeid (kui oled nö tuleasemel oma pundi viirukeid põlema saanud, võid viia need marmorist tahutud suurde liivaga täidetud nõusse, püstisesse asendisse), saab põletada küünlaid - kõike seda näitamaks oma tänulikkust. Templialal oli hiiglaslik mesitaru meenutav ahi, kus ootamatu hirmkõva paugutamisega kurje vaime eemale peletati. Selleks sai osta väga suure karbiga pauguteid ja ahjumees siis viskas need ahju, tegi enne sinust pilti ahju taustal ja veendus, et kõik kuri saab eemale aetud ja puhastatud 😃 Seda võimalust kasutati vägagi tihti. Ei puudunud 3 elevandi kujud ja kujutised, võimsad seinamaalingud, budha kujud, metsikud orhideed, mis kasvasid otse puu küljes kobaratena. Vaatamata inimhulgale oli seal ikkagi kuidagi rahulik ja omas mullis.
Chalongi kai/sadam on ka saare 1 peamistest laevaliikluse sadamatest (neid on saarel mitu), siit saab minna erinevatele saartele, tehakse päevatrippe jne. Rannaäärel on mitmed baarid, ka peenemad restoranid ägeda vaatega kaile, sildadele, longboat´idele (pikad puupaadid). Kahju ainult, et ujuda ei saa 🙄 Siin oli ka kõige kummalisem wc, mida näinud. Ühel õhtul vaiksemas tänavaotsas baaris kiirelt einestades olin näoga ise tualettide poole ja meeste ukse ees olid ainult lehvivad ribad, pott läbi kumamas. Võibolla ajutiselt uks oli katki vms, aga tempel mällu igaveseks ikka:) Üks härrasmees mind šokeerima ei hakanud ja käis naiste tualetis, kena temast, hehee. (vt all ka pilti)
Nagu ikka, leidus ka siin tee ääres erinevaid toidukärusid ja toidupakkujaid. Igaühel kas oma mootorratta külgkorvi asemele katusega käruke ehitatud või lihtsalt mõned lauad püsti pandud. Menüüd on alati suht pikad, kas ja kuidas nad toorainega majandada viitsivad või ära tasub, ei tea. Muidugi paljud toidud on sama põhjaga, aga eri lisanditega. Kuid ka neid oli siin vähem, kui klassikalises rannapromenaadi turistikas muidugi.
Mõni tädi müüs nt pudelis jooke (soojas seisid coca-cola, jäätee vms, sai klaasiga osta, jää muidugi kenasti topsis kaasas), mingeid valmispakituid tundmatuid suupisteid või pontšikuid.
Suhkruroo joogi proovisime ära, kahjuks nad seletada ei osanud inglise keeles, et kuidas seda juua või milleks täpselt kasutada. Kõrs pandi pudelisse ja nii oli. Suhkruvesi:) Raudselt tuli seda millegagi koos juua või lahjendada või kuhugi vajadusel lisada, aga no meil jäi niisama testimiseks. Kõrval mingid noored vist segasid alkoga:)
Aga mis toimus vana-aastaõhtul, onju. See oli lihtsakoeline, oodatud suuri pidustusi ei näinud/ei sattunud peale, need kõik jäid Phuketi saare läänekaldale vist, seal kus popid rannad ja peatumised 😃 Meid ei seganud see.
31.dets hommikul võtsime ette pikema retke saare alla, täiesti lõunasse, Nai Harni randa (tee sinna läbi Rawai piirkonna ja sadama/ilusa rannapromenaadi ala). Väga meeldis! Mõnusas lahesopis helesinises vees eemal purjakaid, jahte vaadates polnud elul nagu häda:) Ranna kaugemas nurgas tekkis meile lemmik koht (käisime seal veel ka teistel päevadel) - seal oli mäekülje all privaatsem osa, kivimühkude vahel sai varjus olla, ägedad palmipuud kivide taga (mingid palmilised need igatahes olid) moodustasid rohelise seina, jõesäng lookles merre (seal sai samuti madalal liiva sees lasta end tugeval veevoolul natuke kaasa kanda, Miina liugles vapralt päris pikalt kaasa), ühesõnaga et mitte liiga luuleliseks siin kiskuda, siis sellega lõpetame:) Eks seal nurgas oli teisi inimesi ka (piisavalt suur ala), aga siiski vähem, kui tavarannaosas. Lõunaks koju, sööma, Miina magama panna ja nii see pool päeva läbi saigi. Ununes, et Gaius lippas veel Miina une ajal tutvuma läheduses rummikojaga (rum destillery muidugi), seal toodeti kohalikku rummi ja gini, rahvast olevat palju olnud ja kokteilid põnevad ja kallid (tavahinnaga võrreldes), sai muidugi osta erinevaid degusteerimispakette jne. Kena aastalõpu päev iseendale on iga mehe vajadus.
Ca 17 hakkasime me kõik lõpuks peoks valmistuma:) Meie lootused lähedal kuskil ikka mingi aktiivsem peomeeleolus resto/baar leida, luhtusid. Kallid peopaketid paaris kohas algasid õhtul hiljem alles. Ka kõrvalolev tempel oli vaikne, kuigi paar päeva oli seal ilge autode voor ja pandi müügitelke üles (mõtlesime, et aastavahetuseks), aga kahjuks ei. See kõik oli muu jaoks. Kiirelt rolleri selga ja suund Chalongi kai/sadama alale, et seal äkki veab. Tavapärane elu käis, erimenüüsid, jooke või melu veel polnud kell 19 😃 Sõime siis toredasti õhtust, jõime veini. Liikusime edasi täiesti rannajoonele sadamas, seal sattus ette heas meeleolus baar:) Tulekesed põlesid, rahvas sumises, väike kohake, laine loksus kohe kõrval, võeti vastu soojalt ja südamega (baaridaam oli vahelduseks korraliku inglise keelega ja ise ka nats svipsis kui tohib öelda, hehee). Lauale toodi complimentary kohe ribid ja vorstid 😃 Kokteilid olid head. Baaridaam käis lobisemas siin ja seal. Saksa onud nautisid punase veini kõrvale kerget seljasilitamist baaridaamile. Teises lauas (vist hollandlased) oli lauale pandud hiigelsuur päts saia ja vorsti, seda siis manustati jookide kõrvale. Selles kummalises kombos oli mõnusat chilli ja sürri melu, nautisime kõike mõnda aega ja siis pidime oma rolleri seljas koju naasma, et seal vaadata lebotoolis natuke aega enneaegseid üksikuid ilutulestiku võlusid (suvaajal paugutajad). Ja nii need vanurid koos lapsega enne õiget värki magasidki juba:) Korraks tõusime 00.00 head uut aastat soovimiseks ja sinna see pidu meist maha jäigi 🤘
Eh, tuli meelde, et kõige kõvema peo siiski leidsime, otse kodu juurest! Naabruses (noh 30m) elas 1 pere, ei saanudki aru, mis äri nad pidasid või ei pidanud, aga varjualuse moodi hütike seal oli tee ääres (kuskil tagapool vist ka elumaja), üks laud ja toolid ka, muu meenutas poolikut "koristan ja sorteerin asju just eri hunnikutes", aga silt "Thai food" rippus üleval, võibolla lihtsalt leitud silt, aga võibolla oli see söögikoht 😃 Perega alati seal varjus istusid, lapsed nutitelefonis, vanaema lehvitas alati meile, ükskord oli ise toidukuller sealt toitu peale võtmas, vot siis. Nemad olid varakult 31.dets peomeeleolus, tulekesed vilkusid, eelteismelisel oli käes karaoke mikrofon (jõulukink?) ja see laulis kõlava häälega lugusid, mingi muu muss oli neil ka veel taustaks. Õhtul, kui me tee juba voodisse viis, oli seal kõik täies hoos !👌
Kena kant seega kokkuvõttes - lähedal oli park, isegi välijõusaal, saime süüa põnevaid roogi (toitudest tuleb üldse eraldi vist kirjutada 😃), ujuda, külastada põnevat keskust, jalutada, rollerdada igatpidi, olla tänulik templis, näha mõõna (tõusuperioodi kahjuks mitte) ja Gaius oma kaugtööd teha. Luksust saada muud toitu peale tai toidu, meie läheduses ei olnud (ok, pizzat saab kui vaja), kokteilibaare igal nurgal ka mitte (alkohol kahjustab tervist!), hõikuvad massaažitädid samuti puudusid, aga see-eest oli kõike muud rohkem ja piisavaltki.
1.-2. meie väike rannabaar aastavahetusel 3. naaberpere peoettevalmistused 4. Nai Harn rand
5.-6. tempel 7. viirukite ala 8. tulease
9. "mesitaru" paugutajatele 10. Chalong sadam 11. uks meeste wc-sse:) 12. suhkruroo jook
13. Gaius tervitab! 14.-15. mõõn
Vastused puuduvad