2.nädal. Phuketi esmamulje päevad

Phuket võttis vastu hoopis teise meluga kui Singapur. Ilmselgelt. 
Pikk viisasaba, võimetus aru saada maski kandva tailanna inglise keelest, kaootilisus, uued rahatähed.
Aga sõrmejäljed antud ja pilt tehtud ametnike jaoks, täitsa põnevil olime, palju oli loetud ja kuuldud kah, hädaldama siia ei tulnud, ikka kogema ja avastama, nii klišeelik kui pole:)

Taksosõit võttis pea 2h aega, tuli vihma, oli ummikuid, kisakära ja tuututamist. Kui mäe otsas paiknev lihtne majutuskohake võttis suure südamega meid vastu - külm apelsinimahl, 4 kotikandjat, õhtusöök lõpuks tuppa ka, lisaks rõdult avanev vaade otse merele. Puhkus. Veel 2 nädalat. Siis algab Gaiuse jaoks tööreaalsus ja meile Miinaga on maailma valla:) 

Pildil romantiline, aga reaalsuses pulss laes, kui treppidest üles, treppidest alla vantsida mäejalamil hotellikeses keset lõõskavat päikest. Niiske. Kuid hommikusöök üleval vaatega merele ja mägedele ja metsale oli kena, kuidas siis teisiti. Tripp treppidest alla ja mööda suuri kive manööverdades rannaribale jõudmiseks möödus ka edukalt. Gaius küll lõi mõlemad varbad veriseks, aga noh, mehed... Pikk looklev rand, ääristatud roheluse ja metsikusega oli esmamuljeks igati sobiv. Läbipaistev sinine vesi. Kõik piltidel nähtud. Kõigil. Aga jagada tahaks ikka emotsiooni.

Paar päevakest siin veetes vaatasime ja õppisime, mida pakutakse, mida süüakse, mida müüakse jne. Sukeldusime eesootava pikema peatumise rütmi. Plaanime Phuketil olla kokku ca 9 nädalat. Mitte kogu aeg samas kohas. Mitte veel ka teades, kus täpselt lõpuks.

Tuhatjalg nähtud. Gekod, erinevad linnud loomulikult ka. Rannakärus pakutavad imelised värsked puuviljasmuutid joodud. Kaubeldud. Karoni keskuses käidud veidi ekstreemsemal moel, kui võiks - nimelt selle asemel, et valge inimese kombel tuk-tuk võtta (keskusesse tuli sõita mäe ülevalt ringiga natuke allapoole, jala seal ei pääsenud liikuma, seda otsa just), tundus meile otsem minna läbi oma ranna (ja oligi otse!). See tähendas koos käruga hotellist treppidest alla rannajoonele, sealt taas kivide vahelt läbi (vesi, libe, ärme unustame Gaiuse varbaid!) ja siis piki randa keskusesse. Lihtne. Rannaliiv oli niiskuse tõttu sile ja kõvem, käruga idealselt läbitav, päikeseloojang ja puha. Toidud ei valmistanud pettumust, ennegi Tai toite söödud, kohapeal valik muidugi ulmeliselt suurem ja põnevam. Hea on, kui saab hästi süüa:)

Siit sõitsime niisiis mõni päev hiljem edasi Kata beachile, kus ootas meid pikem peatumine korteris, 1 kuu, tänud korteri eest, sõbrad!:D Kauplesin natuke paremat tuk-tuki hinda vastuvõtu proualt, kes oma tuttava kohale saatis ja saime linnukese kirja, et oleme selle moodsa, läbilõikavalt kõva tümpsu ja puupingil istumise ära teinud. Tuk-tukis tukkuva Miina ja kodinate saatel keskpäeval Katal maandusime. Jess, mõnda aega saab kohvri lahti jätta lõpuks.

PS. lubage vahemärkusena teatada, et siia mahtus sekka ka minu sünnipäev, 29.nov! Olime just Katale sisse seadnud ja vähe ei ole mõnus sünnipäevahommikul rõdul teenindatud saada - hommikusöök, orhideekimp, päeval oma aeg margariitadega ja videokõnedega, nii et lõpuks telefon ütles, et "olen ülekuumenenud, rohkem videot ei saa" :) Veel mõni kena jook (ärge kritiseerige, sünnipäev!). Õhtul kenamas restoranis korralik õhtusöök, veiniga. Nii võib vananeda küll.


1.Karon beach õhturand 2.Karon beach 3.Karon beachilt keskusesse 4.jee, värske smuuti
5.Meie Miina 6.Näe, vaata, see on puhkus! 7.Kookospähkli test 8. Puhkus!
9.Valikud


Eelmine
1.nädal. Saabumine Singapuri
Järgmine
3.nädal vol.1. Big Buddha, salarand ja peavalu.

Vastused puuduvad

Email again: