11. nädal. Oh Patong, Patong!
Ja kus me siis viimase peatuspaigana Phuketi saarel oleme - Patongis muidugi!
Nagu me vähe veel oleks kolinud, aga lõppu väikene"turisti unistuste peopaiga" peatus tuli teha. Kuidas siis muidu. 4 ööd, 5 päeva. Sellega tõmbamegi joone alla Phuketi saare elule ja oleme kokkuvõttes näinud vägagi eripalgelist Taid. Tegelikult muidugi Phuketit ikka, sest Tai ise on üüratu ja me nähtu on ainult murdosa. Saame rääkida oma kogemustest ja arvamustest nähtu põhjal, kuid ei saa väita, et teame PÄRIS Tai elu. Seda äkki järgmisel reisil ja mujal ja rohkem...?
Et mitte "raskelt" liikuda viimaseks kolimiseks (lühikest aega kohal), viisime enne minekut oma suure kohvri ära lennujaama pakihoidu.
Tai ikka üllatab. Pagasihoid oli suletud mingil põhjusel, aga selle vastas asus Turismi Politsei ja sealne rõõmus nats trullakas politsei oli kohe varmas aitama. Et küll saab. Tegi kõne. Ütles, et kohe mingi tüüp tuleb ja saame ära anda kuhugi. Aga oli reedene päev ja enamus reisijaid saabub sel päeval, liiklus hullumaja ja see "meie tüüp" oli ummikus kinni ja muudkui venis... Lõpuks tehti otsus, et läheme talle vastu, sest ta ei saa kuskile parkida ja anname tee ääres üle kohvri. Politsei sõidutas Miinat reisikärul ja meie lonkisime kõrval ühest lennujaama otsast teise ja õue ja nurga taha....ja kuskil tee ääres ootasime "tüüpi autoga". Kes varsti tuligi oma jeepiga, võttis kohvri peale ja ütles, et no problem, helistage või ütelge samale politsei-onule, et tahate kohvrit ja ma toon, olen lähedal 😃 Õnneks mingi lipiku saime oma nö tehingu numbriga. Maksame siis, kui kohver käes. Muud nad üles ei kirjutanud ega polnud vaja.
PS. etteruttavalt saan öelda, et kohvri saime kätte pärast (kirjutan seda lennujaamast):)
Edasi saime oma kergpagasi ja bussiga Patongi suunas sõita lennujaamast. 1h36 minutit hiljem olime umbses ja kärarikkas kuurortis kenasti kohal.
Niisiis Patong.
Aja jooksul (alates 80ndate lõpust) on kujunenud sellest rannast ja keskusest tänaseks Phuketi kõige turistikam koht, kuurort. Pidude, shoppingu, äri ja turismi meelispaik ning segasummasuvila.
Kui eesmärk intensiivselt puhata lühiajaliselt ehk soe merevesi koos kõikvõimalike merespordivalikutega, ka muud teenused käe-jala juures, väga head söögikohad ja valikud, peod hommikuni, tantsivad tüdrukud ja mis kõik veel - siis see ongi õige koht. Hordidega noormehi ja keskealisi mehi nautimas Tai kenade neiude seltsi õhtust hommikuni. Kuumus. Oma hinnakirjade või toidupiltidega vehkivad ja hõikuvad massaažitädid ning teenindajad. You name it, eksole!
Kuurort ise on väga-väga rahvastatud küll. Autode ja rollerite vool ei katke hetkekski. Tuk-tukid liiguvad kõrvulukustava muusika saatel seltskondadega ühest ranna otsast teise või pidudele ja sealt koju. Kõike on palju ja kõik on lärmakas. Sellest sõidukite, inimeste massist ja linna suurusest tingituna on (vist) kuumus siin suurem ja intensiivsem kuidagi, pole kuhugi põgeneda.
Rand on siin rahvarohke, pool randa võtavad enda alla ka igasugu meresõidukid ja eemal laevad, vesi sogasem vähemalt esimeses pooles. Rannapromenaad on mõnus jalutamiseks ja uudistamiseks. Ranna teises otsas oli veidi teine tempo, veesport ja muu ei seganud sel moel ja oli chillim.
Ühel päeval oli ujumas väike nali ka. Hulbin mina siis vees ja olen enda arust lõõgastavas pool-seliliasendis, nagu ikka, varbad nats väljas ja kätega solberdades (päris inimesed ujuvad muidugi normaalselt ja ei tee sel ajal kahtlast nägu). Mingi hetk küsis üks vanem vuntsidega hallipäine vene härra naeratades, et ega ma ei upu 😃 Ma olin, et "Ahh?" Ta küsis uuesti, et ega ei upu, eks? Ei.....püüdsin naeratades vastata. Ta naeratas veel ja läks kaldale. Vot siis. Tundub, et mu seksikas seliliasend jätab mulje, nagu vaevaks mind probleem vees. Pean ennast parandama.
Kuid söögikohtade valik on siin tõesti äärmusest äärmusesse ja mõeldakse palju nö muu maailma toidulauale ka, et ikka keegi nälga ei jääks ja kõike saab, vana head mäkki ja burger kingi, mehhiko toitu, itaalia kööki jne, on kohvikuid ja kanepipoode. Varajast hommikusööki pakitakse mitmetes kohtades pidulistele ja mõni koht ka 24h avatud.
Meie lähedale jäi 2 mõnusat turgu. Mitte need nö kohalikud farmeri-turud, vaid natuke peenemad ja korralikumad ja suunatud turistidele. Üks suurem turg peitis end hiigelsuure katuse all, kus käis vilgas melu erinevate söögipakkujate ja puuviljamüüjatega ja kokteilibaaridega. Õigemini kõigil oma letike või osake, ja võid istuda laua taga, valid ühest kohast värske kala ja endale sobiva küpsetamismeetodi ja kõrvalletist tellid kokteili ja kolmandast kohast gyoza pelmeene ka ning ongi mõnus õhtu:) Kõrval kohe ka suur ala suveniiripoodidega ja pudi-padiga. Kaup enamasti sama, väikeste erinevustega - pashminad, käekotid, elevantide kujukesed, kreemid ja tundmatud salvid, kuivatatud puuviljad, ehted, riidehunnikud, lambid ja viirukid, veel kujukesi ja imevidinaid, tee jnejne.
Kõike ei jõua uudistadagi, eks see turuvalik suht samamoodi kõikjal. Kas seda kõike koju vaja, see on küsimus:)
Eile näiteks jalutasid seal turu taga 9 lehma. Miinale uudistamist tükiks ajaks:) Rahulikult hängisid seal ja näksisid 2 murulehte (ega seal miskit söödavat just polnud). Pimedas oli suht ehmatav algul neil kohata 😃
Lähedal väiksemal turul (Dragon Night Market) oli õhku ja ruumi rohkem, ainult üks pikk läbikäigutänav nagu, kahel pool letid ja keskel lauad. Istud ja tellid, kust tahad ning miksid toite. Rahulikum.
Seal käisime mitu korda, oli 1 tore proua, kes pakkus mõnusat kodust karrit ja põnevaid nuudleid, ja tema kõrval sõbranna müüs imehead kookosejäätist šokolaadipulgaga. Alati leidus seal ka mõni koer või kass, keda Miina sai jälgida või järel käia.
Reisisell Miina on aina teadlikum, mida reisimine tähendab ja ootab uut lendu või bussisõitu või ükskõik mida, peaasi, et saaks trippida. Nõudis endale nüüd oma kohvrit:) Oleme peale sattunud mööda jalutades laste reisikohvritest ja muudkui korrutas oma soovi mingi aeg, toas ka mängis teise kohvriga ja pehmod vanemad andsid alla, sest vajadus oli ka (päriselt). Kohvripood oli suht kaugel, aga kohvrisoov Miinal suurem. Hea laps pidas vastu ilusti jalutuse poodi, ca 1.5km ja üliõnnelikuna viis oma kohvri (ise valis) ka ise koju, jala, sama pika maa. Terve teekond pälvis ta ohtralt tähelepanu ja nalja, sammus nii asjalikult oma kohvri käepidemest hoides ja pakkus lõbu.
Ööelu. Ei saa ilma selleta. Me küll õhtuti tiirutasime samuti, aga Miinaga hilisööni mitte.
Kõige kuulsamal peotänaval käisime loomulikult ka, Bangla Roadil. Nagu festivalil oleks (ütles ka Gaius eelmisel korral, kui siia sattus) ja ikka täiesti korralikul festivalil. Pikk tänav. Baar baari küljes kinni, ülivali muusika, sissekutsuvad tüdrukud, peomeeleolus turistid hordidena jalus, mingid söögikohadki vist, aga rõhk ikka postitantsul ja showl ja joomisel. Laserkiired, möll. Vahepeal üritasime karjuda üksteisele midagi, aga ei kuule seal midagi eriti. Päeval pole seal tänaval suurt midagi, ikka õhtuämaruse saabides tulevad patused välja.
Gaius vaatas ööelu sisse ka süvitsi, nimetame seda nii, et tegi antropoloogilist uurimust 😃
Käis vaatas jalgpalli, tutvus mõne härrasmehega (nagu ta ise ütles, siis nagu anektoodis, kus inglane, eestlane ja prantslane baaris käisid), tutvusid baarielu reeglite ja süsteemiga, baaridaamide töökorralduse ja meestelembusega.
Lubage ma räägin siis täpsemalt: põhimõtteliselt sõltub baaritüdrukute töötasu sellest, kui palju neile välja tehakse (kas siis saavad selle raha otse endale lisatasuna või muumoodi, seda ta ei saanud aru). Tüdrukud on ülisõbralikud, ujuvad kohe juurde lobisema, on seltsiks, eesmärgiga, et neile siis välja tehtaks. Meelitavad sind mängima joogi peale kas piljardit, muid lauamänge või tahad neile niisama välja teha, sest nad on nii toredad:) Kaotuse puhul maksab baaritüdruk ise su joogi eest. Niiet vahel võidad, vahel kaotad.
Pole ime, et igas vanuses härrad Taimaalt õnne otsivad, siin saab palju tähelepanu garanteeritult.
Kõiki Gaiuse kirjeldusi siia ümber ei jutusta, muidu saate liiga palju teada, aga huvitav elu siin 😃
Nii need päevad Patongis möödusid. Veidi ujumist, tutvumist ümbrusega risti ja põiki, söömist ja nautimist, ööelu kaardistamist mõnel, ka kaubanduskeskuse valikule väike tiir peale tehtud uudishimust. Kohvrite müük on siin korralik ära, igal pool müüdi neid lademetes ja vaadates kaubanduse osakaalu siin, siis tõesti, paljud selleks võibolla tulevadki. Võlts-brändikaupa leiab igale maitsele ja ka tavalist turukaupa. Muidugi keskustes erinevaid brändipoode ja muud peenemat lisaks.
Kokkuvõttes oli tore Patongis ära käia. Sai nalja ja puha! Lühiseikluseks väga sobilik.
Aga täna, 7.veebr, lendame me Kuala Lumpurisse! Kirjutangi lennujaamast oma viimaseid lauseid siin.
Hüvasti Tai!
Eraldi teen Phuketi kokkuvõtte ka, tõmban muljed ja otsad kokku mingis blogijutus.
Meie Tai viisa saab tänasega lihtsalt äbi ja kuna täiesti algsed reisiplaanid muutusid reisi jooksul x-põhjusel, tekkiski olukord, et pikendada polnud mõtet rohkem ja nädalane auk enne meie tagasisisõidu kuupäeva (see oli kogu aeg paigas) otsustasin veeta hoopis Kuala Lumpuris. See jääb nagunii tee peale:) Phuket-Kuala Lumpur-Singapur, kust meie tagasitee algabki ametlikult.
Niiet naudime Malaisiat ja suurlinna ja uut kultuuri nii palju või vähe, kui jõuame ja ei stressa millegipärast!
Kes juba unustanud, siis meeldetuletus - koju Eestisse jõuame 15.veebruaril!
1. Patongis tuleb selgelt öelda, et NO SEX igaks juhuks massaažisalongi uksel:)
2. Väikese turu melu 3. Jäätis! 4. Õhtuchill
5.-6. Peotänav! 7. Kohver:) 8. Head isu! 9. Patongi liivasüda 10.Lehm (kui näete) :)
11. Kuivatatud kalmaar
Nagu me vähe veel oleks kolinud, aga lõppu väikene"turisti unistuste peopaiga" peatus tuli teha. Kuidas siis muidu. 4 ööd, 5 päeva. Sellega tõmbamegi joone alla Phuketi saare elule ja oleme kokkuvõttes näinud vägagi eripalgelist Taid. Tegelikult muidugi Phuketit ikka, sest Tai ise on üüratu ja me nähtu on ainult murdosa. Saame rääkida oma kogemustest ja arvamustest nähtu põhjal, kuid ei saa väita, et teame PÄRIS Tai elu. Seda äkki järgmisel reisil ja mujal ja rohkem...?
Et mitte "raskelt" liikuda viimaseks kolimiseks (lühikest aega kohal), viisime enne minekut oma suure kohvri ära lennujaama pakihoidu.
Tai ikka üllatab. Pagasihoid oli suletud mingil põhjusel, aga selle vastas asus Turismi Politsei ja sealne rõõmus nats trullakas politsei oli kohe varmas aitama. Et küll saab. Tegi kõne. Ütles, et kohe mingi tüüp tuleb ja saame ära anda kuhugi. Aga oli reedene päev ja enamus reisijaid saabub sel päeval, liiklus hullumaja ja see "meie tüüp" oli ummikus kinni ja muudkui venis... Lõpuks tehti otsus, et läheme talle vastu, sest ta ei saa kuskile parkida ja anname tee ääres üle kohvri. Politsei sõidutas Miinat reisikärul ja meie lonkisime kõrval ühest lennujaama otsast teise ja õue ja nurga taha....ja kuskil tee ääres ootasime "tüüpi autoga". Kes varsti tuligi oma jeepiga, võttis kohvri peale ja ütles, et no problem, helistage või ütelge samale politsei-onule, et tahate kohvrit ja ma toon, olen lähedal 😃 Õnneks mingi lipiku saime oma nö tehingu numbriga. Maksame siis, kui kohver käes. Muud nad üles ei kirjutanud ega polnud vaja.
PS. etteruttavalt saan öelda, et kohvri saime kätte pärast (kirjutan seda lennujaamast):)
Edasi saime oma kergpagasi ja bussiga Patongi suunas sõita lennujaamast. 1h36 minutit hiljem olime umbses ja kärarikkas kuurortis kenasti kohal.
Niisiis Patong.
Aja jooksul (alates 80ndate lõpust) on kujunenud sellest rannast ja keskusest tänaseks Phuketi kõige turistikam koht, kuurort. Pidude, shoppingu, äri ja turismi meelispaik ning segasummasuvila.
Kui eesmärk intensiivselt puhata lühiajaliselt ehk soe merevesi koos kõikvõimalike merespordivalikutega, ka muud teenused käe-jala juures, väga head söögikohad ja valikud, peod hommikuni, tantsivad tüdrukud ja mis kõik veel - siis see ongi õige koht. Hordidega noormehi ja keskealisi mehi nautimas Tai kenade neiude seltsi õhtust hommikuni. Kuumus. Oma hinnakirjade või toidupiltidega vehkivad ja hõikuvad massaažitädid ning teenindajad. You name it, eksole!
Kuurort ise on väga-väga rahvastatud küll. Autode ja rollerite vool ei katke hetkekski. Tuk-tukid liiguvad kõrvulukustava muusika saatel seltskondadega ühest ranna otsast teise või pidudele ja sealt koju. Kõike on palju ja kõik on lärmakas. Sellest sõidukite, inimeste massist ja linna suurusest tingituna on (vist) kuumus siin suurem ja intensiivsem kuidagi, pole kuhugi põgeneda.
Rand on siin rahvarohke, pool randa võtavad enda alla ka igasugu meresõidukid ja eemal laevad, vesi sogasem vähemalt esimeses pooles. Rannapromenaad on mõnus jalutamiseks ja uudistamiseks. Ranna teises otsas oli veidi teine tempo, veesport ja muu ei seganud sel moel ja oli chillim.
Ühel päeval oli ujumas väike nali ka. Hulbin mina siis vees ja olen enda arust lõõgastavas pool-seliliasendis, nagu ikka, varbad nats väljas ja kätega solberdades (päris inimesed ujuvad muidugi normaalselt ja ei tee sel ajal kahtlast nägu). Mingi hetk küsis üks vanem vuntsidega hallipäine vene härra naeratades, et ega ma ei upu 😃 Ma olin, et "Ahh?" Ta küsis uuesti, et ega ei upu, eks? Ei.....püüdsin naeratades vastata. Ta naeratas veel ja läks kaldale. Vot siis. Tundub, et mu seksikas seliliasend jätab mulje, nagu vaevaks mind probleem vees. Pean ennast parandama.
Kuid söögikohtade valik on siin tõesti äärmusest äärmusesse ja mõeldakse palju nö muu maailma toidulauale ka, et ikka keegi nälga ei jääks ja kõike saab, vana head mäkki ja burger kingi, mehhiko toitu, itaalia kööki jne, on kohvikuid ja kanepipoode. Varajast hommikusööki pakitakse mitmetes kohtades pidulistele ja mõni koht ka 24h avatud.
Meie lähedale jäi 2 mõnusat turgu. Mitte need nö kohalikud farmeri-turud, vaid natuke peenemad ja korralikumad ja suunatud turistidele. Üks suurem turg peitis end hiigelsuure katuse all, kus käis vilgas melu erinevate söögipakkujate ja puuviljamüüjatega ja kokteilibaaridega. Õigemini kõigil oma letike või osake, ja võid istuda laua taga, valid ühest kohast värske kala ja endale sobiva küpsetamismeetodi ja kõrvalletist tellid kokteili ja kolmandast kohast gyoza pelmeene ka ning ongi mõnus õhtu:) Kõrval kohe ka suur ala suveniiripoodidega ja pudi-padiga. Kaup enamasti sama, väikeste erinevustega - pashminad, käekotid, elevantide kujukesed, kreemid ja tundmatud salvid, kuivatatud puuviljad, ehted, riidehunnikud, lambid ja viirukid, veel kujukesi ja imevidinaid, tee jnejne.
Kõike ei jõua uudistadagi, eks see turuvalik suht samamoodi kõikjal. Kas seda kõike koju vaja, see on küsimus:)
Eile näiteks jalutasid seal turu taga 9 lehma. Miinale uudistamist tükiks ajaks:) Rahulikult hängisid seal ja näksisid 2 murulehte (ega seal miskit söödavat just polnud). Pimedas oli suht ehmatav algul neil kohata 😃
Lähedal väiksemal turul (Dragon Night Market) oli õhku ja ruumi rohkem, ainult üks pikk läbikäigutänav nagu, kahel pool letid ja keskel lauad. Istud ja tellid, kust tahad ning miksid toite. Rahulikum.
Seal käisime mitu korda, oli 1 tore proua, kes pakkus mõnusat kodust karrit ja põnevaid nuudleid, ja tema kõrval sõbranna müüs imehead kookosejäätist šokolaadipulgaga. Alati leidus seal ka mõni koer või kass, keda Miina sai jälgida või järel käia.
Reisisell Miina on aina teadlikum, mida reisimine tähendab ja ootab uut lendu või bussisõitu või ükskõik mida, peaasi, et saaks trippida. Nõudis endale nüüd oma kohvrit:) Oleme peale sattunud mööda jalutades laste reisikohvritest ja muudkui korrutas oma soovi mingi aeg, toas ka mängis teise kohvriga ja pehmod vanemad andsid alla, sest vajadus oli ka (päriselt). Kohvripood oli suht kaugel, aga kohvrisoov Miinal suurem. Hea laps pidas vastu ilusti jalutuse poodi, ca 1.5km ja üliõnnelikuna viis oma kohvri (ise valis) ka ise koju, jala, sama pika maa. Terve teekond pälvis ta ohtralt tähelepanu ja nalja, sammus nii asjalikult oma kohvri käepidemest hoides ja pakkus lõbu.
Ööelu. Ei saa ilma selleta. Me küll õhtuti tiirutasime samuti, aga Miinaga hilisööni mitte.
Kõige kuulsamal peotänaval käisime loomulikult ka, Bangla Roadil. Nagu festivalil oleks (ütles ka Gaius eelmisel korral, kui siia sattus) ja ikka täiesti korralikul festivalil. Pikk tänav. Baar baari küljes kinni, ülivali muusika, sissekutsuvad tüdrukud, peomeeleolus turistid hordidena jalus, mingid söögikohadki vist, aga rõhk ikka postitantsul ja showl ja joomisel. Laserkiired, möll. Vahepeal üritasime karjuda üksteisele midagi, aga ei kuule seal midagi eriti. Päeval pole seal tänaval suurt midagi, ikka õhtuämaruse saabides tulevad patused välja.
Gaius vaatas ööelu sisse ka süvitsi, nimetame seda nii, et tegi antropoloogilist uurimust 😃
Käis vaatas jalgpalli, tutvus mõne härrasmehega (nagu ta ise ütles, siis nagu anektoodis, kus inglane, eestlane ja prantslane baaris käisid), tutvusid baarielu reeglite ja süsteemiga, baaridaamide töökorralduse ja meestelembusega.
Lubage ma räägin siis täpsemalt: põhimõtteliselt sõltub baaritüdrukute töötasu sellest, kui palju neile välja tehakse (kas siis saavad selle raha otse endale lisatasuna või muumoodi, seda ta ei saanud aru). Tüdrukud on ülisõbralikud, ujuvad kohe juurde lobisema, on seltsiks, eesmärgiga, et neile siis välja tehtaks. Meelitavad sind mängima joogi peale kas piljardit, muid lauamänge või tahad neile niisama välja teha, sest nad on nii toredad:) Kaotuse puhul maksab baaritüdruk ise su joogi eest. Niiet vahel võidad, vahel kaotad.
Pole ime, et igas vanuses härrad Taimaalt õnne otsivad, siin saab palju tähelepanu garanteeritult.
Kõiki Gaiuse kirjeldusi siia ümber ei jutusta, muidu saate liiga palju teada, aga huvitav elu siin 😃
Nii need päevad Patongis möödusid. Veidi ujumist, tutvumist ümbrusega risti ja põiki, söömist ja nautimist, ööelu kaardistamist mõnel, ka kaubanduskeskuse valikule väike tiir peale tehtud uudishimust. Kohvrite müük on siin korralik ära, igal pool müüdi neid lademetes ja vaadates kaubanduse osakaalu siin, siis tõesti, paljud selleks võibolla tulevadki. Võlts-brändikaupa leiab igale maitsele ja ka tavalist turukaupa. Muidugi keskustes erinevaid brändipoode ja muud peenemat lisaks.
Kokkuvõttes oli tore Patongis ära käia. Sai nalja ja puha! Lühiseikluseks väga sobilik.
Aga täna, 7.veebr, lendame me Kuala Lumpurisse! Kirjutangi lennujaamast oma viimaseid lauseid siin.
Hüvasti Tai!
Eraldi teen Phuketi kokkuvõtte ka, tõmban muljed ja otsad kokku mingis blogijutus.
Meie Tai viisa saab tänasega lihtsalt äbi ja kuna täiesti algsed reisiplaanid muutusid reisi jooksul x-põhjusel, tekkiski olukord, et pikendada polnud mõtet rohkem ja nädalane auk enne meie tagasisisõidu kuupäeva (see oli kogu aeg paigas) otsustasin veeta hoopis Kuala Lumpuris. See jääb nagunii tee peale:) Phuket-Kuala Lumpur-Singapur, kust meie tagasitee algabki ametlikult.
Niiet naudime Malaisiat ja suurlinna ja uut kultuuri nii palju või vähe, kui jõuame ja ei stressa millegipärast!
Kes juba unustanud, siis meeldetuletus - koju Eestisse jõuame 15.veebruaril!
1. Patongis tuleb selgelt öelda, et NO SEX igaks juhuks massaažisalongi uksel:)
2. Väikese turu melu 3. Jäätis! 4. Õhtuchill
5.-6. Peotänav! 7. Kohver:) 8. Head isu! 9. Patongi liivasüda 10.Lehm (kui näete) :)
11. Kuivatatud kalmaar
Vastused puuduvad