4.nädal vol.2. Ühistransport ja pidu
Vahepeal oleme oma rutiinimullis edasi elanud. Asjad võtavad aega, ka lihtne rannaskäik näiteks. Kuni selle vääniku riidesse saab ja kõik see pere randa jõuab. Hõljuda vees, mängida liivas, leida uus rannakäru, kust väike lõunasöök võtta (ka söögi võtmine on siin rahulikus tempos, ega keegi selle palavaga ei rapsi kiirteenindust teha, ka lihtne smuuti võib võtta kuni 10min vahel), pesta maha liivakiht kodus ning on gi aeg lõunauneks peaaegu. Kõlab lebolt, aga uskuge mind, selleks ajaks on kõik väsinud ja tundub nagu oleks maraton läbitud suure kuumaga
😁
Ühe toreda seikluse tegime ka. Kuna proovitud on nii takso, tuktuk, autorent kui ka roller, siis jäänud oli ühistransport. Seda kena sinist bussi olime vaadelnud huviga juba ennegi, nüüd tuli teoks teha. Tegu lahtiste akendega sinise puidust bussiga (kinnine kastikas nagu), 3 pika puupingiga sees, sellega saab hästi nt Phuket Towni (Phuketi pealinna) erinevatest randadest. On väga odav. Raha makstakse juhile kas lõpp-peatuses või korjab ta vahepeal ise inimestelt raha ära, kui keegi maha tahab minna.
Esimene katse oli väike elukool muidugi, suurel teel peatasin kenasti bussi, ronisime tagant peale (ust ei ole), arvates, et oleme õigel suunal (pealinna midu niipidi saab). Aga muidugi ei, selgus, et buss teeb ringi lõpp-peatusesse ja kõik läksid maha. Nagu ikka räägib bussijuht 2 sõna inglise keeles, aga kuidagi saime aru, et teise bussi vaja minna edasi. Optimism rauges, kui selgus, et buss sõidab uues suunas ja oli teadmata, kas teeme mingi hiigelsuure ringi hoopis või läheb buss meile tundmata teed. Tiksusime väikestes ummikutes, meie arust vales suunas. Ma reisinud piisavalt, vanem ka kui Gaius, mu jaoks oli see pigem ok, no on mis on, reisimine ju ongi üks katsetamine, aga vaene Gaius muudkui arvutas kõrval, kui ruttu ta rolleriga saaks pigem ja kuidas me siia 2 tunniks vähemalt sõitma jääme. Õnneks puhus tuul (kuna aknaid polnud) piisavalt kõvasti kohati, kõike häda ma ei kuulnud, hehee. Hea nali oli see, et buss jõudis 30min hiljem teise nö suure tee peale, mis oli meie kodust 2min kaugusel jala. Vot sellise ringi olime teinud. Olime algselt vale tee peal, mitte just vale tegelikult, vaid et oleks saanud paremini . Igatahes 40min veel hiljem jõudsimegi linna, õigemini Phuket Centralesse, et minna akvaariumi mereelukaid uudistama.
Akvaariumi külastus oli selline keskmine, võrreldes teiste käidud kohtadega mujal. Aga tore on ikka külastada. Seal sai näha ka sellist põnevat merelooma nagu horseshoe-crab (kahjuks ma ei tea eestikeelset vastet), oli üllatuslik suur ja kummaline, polnud varem näinud. Pealtpoolt nagu rai, alt krabi, aga ei pidavat üldse tegelikult krabigi olema. Ohtlik pole. Jälle targem. Midugi ei puudunud väiksemad haikalad, hiigelsuured muud kalad, kilpkonnad jne.
Kuna akvaarium asus keskuses, sai kiirelt ka seda osaliselt läbi käidud. Aga kui mängutuba ette jäi, oli Miinat võimatu mujale saada. Kena sissepääsurahaga olime juba leppinud, aga üllatusena selgus, et lastel peab mask ees olema (ohoo) + sokid jalas (sellest saab aru). Maski meil polnud Miinale, eraldi ei viitsinud ka otsima/ostma minna, ta poleks ka maskis mänginud kindlasti. Kusjuures seal mängutoas oli 1 laps ainult. Ja maskikohustust pole mitte kuskil! On teenindajad, kes kannavad maski, aga ma ei tea, kas nad enda pärast kannavad (mis on okei) või on see kohustuslik neil. Mujal keegi ei kanna ja ei nõuta. Seetõttu see laste mängutoa nõue kuidagi kummaline oli ja sinna see jäi.
Põnev uudistus oli keskuses asuv hiigelsuur toiduala, kus tõesti pakuti kõike ja sai osta kõike ja enamus asju olid tundmatud. Olid nö toidukohanurgad, olid valmistoiduletid, oli poekraami ja riiuliteviisi huvitavaid toiduaineid. Me lahkusime sealt õnnistunult oma rukkileiva ja kalli suitsusingiga 😁 Leib oli aus, suur ümmargune klassikaline rukkileib. Värske suitsutatud pekiäärega suitsusink. Saate aru küll, onju, milline õndsus!
Gaiuse sünnipäev. Jaa, see pidulik sündmus mahtus ka siia. Aga see päev sattus olema kõikide hädade kokkulangevus ja näitas kenasti, et ega see vananemine mingi lust ja lillepidu pole:)
Igatahes sai härrake oma hommikusöögi ja väikse kingi ja algus oli ilus, ta oli lausa õnnelik võiks öelda. Aga siis selgus, et terve päev sajab põhimõtteliselt tugevat vihma, lausa paduvihma kohati, tuul. Ikka terve päev! Ja hommikune avastus kainestas - (töö)arvuti ei tööta. Aga tööd ju peab tegema siin... Töödetailijutud las jäävad pikemalt kirjeldamata, aga selle sünnipäevalapse me saatsime koos arvutiga pealinna remondikotta, suuuuure lootusega. Nagu ütlesin, sadas tugevat vihma - buss oli triiki inimesi täis, Gaius jäi bussi taha astmele seisma, hoides kinni kust sai, kõik oli nagu filmis! Vihma kallas, Gaiuse särk märg, bussikatuselt voolas vett eraldi veel näkku ja pähe, tuul sasis lõigatud soengut ja kõrval seisev temavanune noormees pidi naeru kätte ära surema, kui kuulis, et tal on sünna, tal on arvuti katki ja ta just nii peabki seda päeva veetma:) Rääkis veel oma pruudile kõrval sama juttu ja siis naersid nad juba koos. Hea on inimesi rõõmustada.
Arvutimured osutusid suuremaks ja tuli leida teine plaan. Ja praeguseks (paar päeva hiljem) on uued lahendused lähedal!
Sünnipäeva vääriliseks lõpetuseks tegime kokteilid Sue juures, laenasime temalt vihmavarju ja käisime sõime mõnusas restoranis itaalia toitu, jõime veini ja lõpetasime sidruni-tartaletiga. Ja ongi me Gaius aastakese vanem 🤩
Ühe toreda seikluse tegime ka. Kuna proovitud on nii takso, tuktuk, autorent kui ka roller, siis jäänud oli ühistransport. Seda kena sinist bussi olime vaadelnud huviga juba ennegi, nüüd tuli teoks teha. Tegu lahtiste akendega sinise puidust bussiga (kinnine kastikas nagu), 3 pika puupingiga sees, sellega saab hästi nt Phuket Towni (Phuketi pealinna) erinevatest randadest. On väga odav. Raha makstakse juhile kas lõpp-peatuses või korjab ta vahepeal ise inimestelt raha ära, kui keegi maha tahab minna.
Esimene katse oli väike elukool muidugi, suurel teel peatasin kenasti bussi, ronisime tagant peale (ust ei ole), arvates, et oleme õigel suunal (pealinna midu niipidi saab). Aga muidugi ei, selgus, et buss teeb ringi lõpp-peatusesse ja kõik läksid maha. Nagu ikka räägib bussijuht 2 sõna inglise keeles, aga kuidagi saime aru, et teise bussi vaja minna edasi. Optimism rauges, kui selgus, et buss sõidab uues suunas ja oli teadmata, kas teeme mingi hiigelsuure ringi hoopis või läheb buss meile tundmata teed. Tiksusime väikestes ummikutes, meie arust vales suunas. Ma reisinud piisavalt, vanem ka kui Gaius, mu jaoks oli see pigem ok, no on mis on, reisimine ju ongi üks katsetamine, aga vaene Gaius muudkui arvutas kõrval, kui ruttu ta rolleriga saaks pigem ja kuidas me siia 2 tunniks vähemalt sõitma jääme. Õnneks puhus tuul (kuna aknaid polnud) piisavalt kõvasti kohati, kõike häda ma ei kuulnud, hehee. Hea nali oli see, et buss jõudis 30min hiljem teise nö suure tee peale, mis oli meie kodust 2min kaugusel jala. Vot sellise ringi olime teinud. Olime algselt vale tee peal, mitte just vale tegelikult, vaid et oleks saanud paremini . Igatahes 40min veel hiljem jõudsimegi linna, õigemini Phuket Centralesse, et minna akvaariumi mereelukaid uudistama.
Akvaariumi külastus oli selline keskmine, võrreldes teiste käidud kohtadega mujal. Aga tore on ikka külastada. Seal sai näha ka sellist põnevat merelooma nagu horseshoe-crab (kahjuks ma ei tea eestikeelset vastet), oli üllatuslik suur ja kummaline, polnud varem näinud. Pealtpoolt nagu rai, alt krabi, aga ei pidavat üldse tegelikult krabigi olema. Ohtlik pole. Jälle targem. Midugi ei puudunud väiksemad haikalad, hiigelsuured muud kalad, kilpkonnad jne.
Kuna akvaarium asus keskuses, sai kiirelt ka seda osaliselt läbi käidud. Aga kui mängutuba ette jäi, oli Miinat võimatu mujale saada. Kena sissepääsurahaga olime juba leppinud, aga üllatusena selgus, et lastel peab mask ees olema (ohoo) + sokid jalas (sellest saab aru). Maski meil polnud Miinale, eraldi ei viitsinud ka otsima/ostma minna, ta poleks ka maskis mänginud kindlasti. Kusjuures seal mängutoas oli 1 laps ainult. Ja maskikohustust pole mitte kuskil! On teenindajad, kes kannavad maski, aga ma ei tea, kas nad enda pärast kannavad (mis on okei) või on see kohustuslik neil. Mujal keegi ei kanna ja ei nõuta. Seetõttu see laste mängutoa nõue kuidagi kummaline oli ja sinna see jäi.
Põnev uudistus oli keskuses asuv hiigelsuur toiduala, kus tõesti pakuti kõike ja sai osta kõike ja enamus asju olid tundmatud. Olid nö toidukohanurgad, olid valmistoiduletid, oli poekraami ja riiuliteviisi huvitavaid toiduaineid. Me lahkusime sealt õnnistunult oma rukkileiva ja kalli suitsusingiga 😁 Leib oli aus, suur ümmargune klassikaline rukkileib. Värske suitsutatud pekiäärega suitsusink. Saate aru küll, onju, milline õndsus!
Gaiuse sünnipäev. Jaa, see pidulik sündmus mahtus ka siia. Aga see päev sattus olema kõikide hädade kokkulangevus ja näitas kenasti, et ega see vananemine mingi lust ja lillepidu pole:)
Igatahes sai härrake oma hommikusöögi ja väikse kingi ja algus oli ilus, ta oli lausa õnnelik võiks öelda. Aga siis selgus, et terve päev sajab põhimõtteliselt tugevat vihma, lausa paduvihma kohati, tuul. Ikka terve päev! Ja hommikune avastus kainestas - (töö)arvuti ei tööta. Aga tööd ju peab tegema siin... Töödetailijutud las jäävad pikemalt kirjeldamata, aga selle sünnipäevalapse me saatsime koos arvutiga pealinna remondikotta, suuuuure lootusega. Nagu ütlesin, sadas tugevat vihma - buss oli triiki inimesi täis, Gaius jäi bussi taha astmele seisma, hoides kinni kust sai, kõik oli nagu filmis! Vihma kallas, Gaiuse särk märg, bussikatuselt voolas vett eraldi veel näkku ja pähe, tuul sasis lõigatud soengut ja kõrval seisev temavanune noormees pidi naeru kätte ära surema, kui kuulis, et tal on sünna, tal on arvuti katki ja ta just nii peabki seda päeva veetma:) Rääkis veel oma pruudile kõrval sama juttu ja siis naersid nad juba koos. Hea on inimesi rõõmustada.
Arvutimured osutusid suuremaks ja tuli leida teine plaan. Ja praeguseks (paar päeva hiljem) on uued lahendused lähedal!
Sünnipäeva vääriliseks lõpetuseks tegime kokteilid Sue juures, laenasime temalt vihmavarju ja käisime sõime mõnusas restoranis itaalia toitu, jõime veini ja lõpetasime sidruni-tartaletiga. Ja ongi me Gaius aastakese vanem 🤩
Vastused puuduvad